Heihei!
Jap,
nii see on, me tulime siia tegelikult õppima. Esimesena siis Kelli koolist ja koolielust
natukene.
Enne kui täpsemalt kooli juurde lähen,
siis tahan öelda, et kui keegi, kes seda praegu loeb, planeerib minna Erasmusega kunagi õppima,
tehke seda võimalikult vara. Mina tegin endale karuteene tulles kolmandal
aastal. Eriti veel sellega, et olin mõtteviisiga: teen esimesl kahel aastal
võimalikult palju ära, et viimane aasta oleks lihtsam. Sattusin sellega
olukorda, kus peaaegu oleks programm ette võtmata jäänud. Olukord oli nii halb, et ei
pruukinud isegi 7 EAPd kokku saada. EAPd, mida saaksin vastavalt oma õppekavale
Eestis üle kanda. Kes ülikoolis on käinud või käib, siis teab, et see on
väga väike arv/kogus. Eesti Erasmuse süsteem on jägnev: kui tahad, et
nominaalaeg pikeneks, pead üle kandma 15 EAPd. Kui ei taha oma stipendiumit
tagasi maksta, kuid maksad ülejäänud kooliaja eest - 7 EAPd.
Ma leppisin kohe, et pean järgmisel aastal
maksma hakkama, sest ma ei saaks kunagi selle raha eest nii palju kogemusi ja
reisida, kui saan praegu siin.
Seega...Eestis õpin
rekreatsioonikorraldust, kuid siia tulin TF - University of Physical Education
ehk spordiülikooli. Minu kursakaaslasteks on 7 hispaanlast, 3 türklast ja 1
brasiillane ja 1 rumeenlane/ungarlane. Hispaanlased hoiavad kokku nagu ikka ja
poolte inglise keel on sellisel tasemel, et tuleb meeletult keskenduda. Tean mitmeid Erasmuslasi, kes hispaania punte väldivad, kuid minul pole nagu väga kedagi teist. 1 türklane, 1
hispaanlanna ja brasiillane räägivad hästi inglise keelt ja on väga toredad. Kuid kui ma ei
oleks siin Karliga, siis oleks olukord päris nukker. Kuid see selleks.
"Main building" ehk kõige vanem ja tähtsam hoone
Neil küll on
rekreatsiooniosakond, kuid meile kättesaamatu. Üleüldse on teoreetilisi aineid
väga vähe. Mõned ained on küll inglise keeles, kuid need mul kas Eestis tehtud
või ei tõmba.
Me saime valida põhiliselt kõikide
erinevate füüsiliste/aktiivsete ainete vahel. Mina valisin nende seast
võrkpalli, tennise, judo ja tantsimise. Tantsimine kahjuks oli midagi rütmika
sarnast, kus harjutasime koordinatsiooni ja rütmis plaksutamist. Vajalik, kuid
igav. :) Tennise ja võrkpalli õpetajad on väga väga toredad ja õpetavad hästi.
Hooned
on vanad ja ühegi vetsu uks ei käi lukku.
Igas majas, igal korrusel on autahvlid ja -seinad. Ungari jaoks üleüldse on
tähtis sport ja võitmine. Just nimelt, mitte osalemine, vaid võitmine. Teine
koht on nende jaoks juba midagi kohutavat. Pole just parim keskkond, kus üles
kasvada. Sellest vist ka see, et liikumispuuetega inimestele on väga vähe
võimalusi Ungaris.
Lisaks on mul sel
semestril spordispetsiifiline inglise keel, mida annab ameeriklane ungari juurtega, ungari keel(kõige halvemini
ülesehitatud loeng sel sajandil) ja turunduse alused, mis on
individuaalselt.
Nagu ma eelnevalt kirjutasin, on
väga keeruline siit ained saada, seega kirjutasin üles kõik ained, mis mul
Eestis veel võtmata ja väikse abiga otsisime õppejõudusid, kes räägivad inglise
keelt ja on valmis mind õpetama. Sel semestril on selliseid aineid ainult üks,
kuid järgmisel lausa kolm.
Ma olen väga tänulik, et mulle tuldi vastu
ja saan siia ka teiseks semestriks jääda, kuid ega see lihtne saa olema.
Järgmisesks semestriks siis plaanis
mõjustamispsühholoogia, grupiprotsessid, spordi ja rekreatsiooni korraldus,
teised ained pole kindlad, kuid vb õnnestub võtta sportlaskmine, joga, golf ja
tennis II.
Esimesel
nädalal orientatsioonil, kus tervitati ja tänati jne
Ühel hommikul sain kõne koordinaatorilt, et on olnud
tulekahju, kool jääb ära. Uudistest oli näha pilte ja videosid põlengust.
Tuletõrjujad suutsid õnneks päästa kõrvalolevad hooned. Lõpuks tuli välja, et vanas
elektrikilbis või mingis süsteemis oli olnud lühis. Kogu hoone selles oleva
varustusega lännu.(Ja seda ei olnud vähe) Varemed haisesid vähemalt kuu aega pärast veel. Hetkel
lükatakse maja kokku...
 |
| Foto - ORNews - Drome Media |
Oktoobris oli freshman ball ehk rebaste pidu, mitte rets, vaid uhke värk. Pidime seal esinema tantsuga. No tõenäoliselt, kui kaksikud(türklased) ei oleks tulnud siia õppima, poleks pidanud. Nad on väga head tantsijad. :) Minu jaoks oli see tore vaheldus, täitsa igatsen tantsimist ja nende stiil oli mulle päris mokkamööda. Üleüldine pilt trennides oli nooh,naaah, niijanaa. Esinemisest on õnneks ainult pildid.
Saime
adidase dressid kooli logoga ees ja taga. ERASMUS TEAM, HUNGARY. Väga lahe
mälestus. Ei pidanudki ise ostma.
Ungari
teaduspäev, pidasin tänukõne Erasmuse tiimi poolt.
Ohjuudas, Judo amatööride turniir. Esiteks, pean mainima, et esimeses judo trennis mõtlesin, kuidas ei taha sinna enam kunagi tagasi minna, kuid pidin, sest see oli aine, mis sobis õppekavaga. Seega võtsin seda kui väljakutset. Kõik läks väga hästi. Õpetaja teadis, kes ma olen - Ms.Tallinn ja pööras Erasmuslastele tähelepanu ka. Kuid siis üks ungari tüdruk küsis, kas meie peame ka turniirile minema. Meil polnud asjast õrna aimugi.
Igatahes nii ta läks..Ühel oktoobri kaunil
pühapäeval läksime kella 9ks kohale, registreerisime ja kaalusime. Seejärel
ootasin 5,5 tundi, et aeg jõuaks minu kaalukategooriani. Milleks oli 63-70,
sest ma kaalusin 63,4. Te ei kujuta ette kui pettunud ma 400 grammi pärast
olin... :D
Esimene
vastane oli 70 kg tütarlaps, kes nägi oma laia kehaehituse ja poisisoenguga
välja nagu poiss. Algus läks normaalselt ja siis ma avastasin, et olen maas ja
mu pea lõhub...jõhralt. See oli nagu hetk pärast plahvatust, vaikelt hakkad
naasma, tuleb kumin, peavalu, valgus, helid ja siis avastad, et oled kellegi
all kinni. Päris korralik šokk oli.Teise võitsin, kolmandaga oli päris pikk
kaklus, kuid kui ta alla kinni jäin, ei leidnud lihtsalt motivatsiooni, miks ma
peaks seal välja tulema ja seega andsin alla. Õige suhtumine, ma tean. Võibolla
oleks veel pidanud kellegagi kokku minema, aga ma ei tahtnud seal kauem olla.
Kogemus oli kõva, kuid mitte kunagi enam.
Selline ta mul siis on, tõeline spordiülikool.
Korrumpeerunud, kuid mõnusa õhustikuga väike kool. Unustasingi mainida, mul ei
ole teisi instituute ja õpilasi on max 900.
Nonii, nüüd siis minu (Karl) kord.
Normaaloludes
õpin ma Eestis Tallinna Ülikoolis ajakirjandust kuid siin, Ungaris, kogun ma
tarkust sellises asutuses nagu King Sigismund Business School. Ajakirjanduslikke
aineid on ausaltöeldes selles koolis suhtkoht vähe ja seetõttu ongi minu ainetevalik
hübriid rigiteadustest, ajakirjandusest ja keeleõppest.
Tegemist on erakooliga
ja välimuse poolest on maja täitsa tipp-topp. Värviline ja värki. Kui rääkida
veel minu kooli niiöelda aiamaast, siis meil on maja ees mingi suvaline küngas,
keset lasnamäe betoonmaju. Keegi ei tea miks see seal on või kust see sinna
tuli (jah, ma olen küsinud). See on lihtsalt midagi millest ma igakord mõtlen,
kui ma kooli poole tatsan. Minu teooria on, et kõik minu kooli rajoonis elavad
mustlased (politically correct?) on lihtsalt kogu oma träna millegipärast kooli
ette maha visanud ja sinna on lihtsalt ajajooksul muld, sammal ja muud
looduslikud nähtused peale kasvanud. Ma ei tea veel miks, aga Ungaris on lihtsalt
kombeks iga mingi aja tagant inimestel kogu oma maine vara tänavale suurtesse
hunnikutesse vedada. Mustlastest veel nii palju, et Ungaris on neid kahte
sorti. On need kellel on kõik hambad alles ja siis on need, kel on ülejäänud
sahtel tühi aga üks üksik kiku seisab veel kangelaslikult ülemise huule all.
Päriselt.
Aga
nüüd tagasi asja juurde. Mis ained mul esimene semester olid? Minu tunniplaanis
leidusid järgnevad ained: Hungarian
language, History of Globalization, Political radicalism ja Crisis
Communication. Septembris oli mul selline tunne, et ükski neist ainetest ei
paku mulle väga seda, mida neist loota võiks. Siiski aja möödudes läksid
loengud huvitavamaks. Ungari on üpris pekkis riik ja seda tõestas ka fakt, et
minu Political Radicalismi õppejõud
ei tohi Ungaris õpetada. Seepärast sõitiski ta iga teine nädal spetsiaalselt
meie pärast Viinist Budapesti. Ülimalt lahe õppejõud, kes õpetab Viini
ülikoolis saksa keeles sealseid noori õpihimulisi „tarkpäid“. Igatahes räägib
ta iga päev kolmes erinevas keeles ja seetõttu jooksid tal tihti loengus üle
keele igasugused värvikad sõnad, sest tal lihtsalt ei tulnud mõni sõna inglise
keeles meelde. Võis kuulda sõnu nagu "Scheiße",
„F*ck“ ja tõenäoliselt ka midagi ungari keeles aga neid sõnu meile kahjuks või
õnneks ungari keele loengus ei demonstreeritud. Sellegipoolest olid tema loengud
alati kõige huvitavamad, sest ta rääkis asjadest nii nagu nad on. Mitte ainult
Ungarist, vaid ka ülejäänud Euroopast ja maailmast. See oli loeng, kus ma midagi
ka õppisin. Võtan tema aine ka järgmine semester, sest muidu unustab ta ju
inglise keele täitsa ära ja samuti saab ta muidu rahulikult peale tööpäeva
Viinis koju minna. Ennekuulmatu!
Ülejäänud kolm loengut olid mul lõpuks ka täitsa toredad. Kõige
igavam tõenäoliselt oli History of
Globalization, sest vaatamata minu noorusest kinnihoidva 60-aastase neiust õppejõu
vahvatele žestikuleerimistele iga teise sõna järel, põhines see loeng ainult
slaididel ja omavahel arutamist oli vähe. Selles loengus käis minuga koos üks
lahe mustanahaline poiss nimega Oliver (okei, okei, tegelikult Olivier vms).
See vend on lõbus aga ta keerab ka vahest ära ja hakkab keset loengut laulma.
Owell, multikulti, ma ei mõista hukka. Ta on üks neist, kellega ma kindlasti
veel tulevikus kokku puutun.
Samuti käis mainitud loengus minuga üks hispaanlanna, kelle inglise keel oli samal tasemel minu lennukijuhtimise oskustega. Selles ei ole midagi halba, kui keelt ei oska, aga see tähendab ka seda, et sa ei saa teiste Erasmuse õpilastega korralikult rääkida. Ta inglise keel ei olnud selline, mis areneks läbi temaga inglise keeles rääkimise. Kui keegi teab Family Guy´st sellist tegelast nagu teenijanna Consuela, siis tema rääkis üpris sarnaselt (https://www.youtube.com/watch?v=In2K0J7daQo)
Crisis Communicationi õppejõud oli selline,
kellel polnud midagi väga loenguteks ettevalmistatud ja kes jäi igakord 30
minutit hiljaks aga kes ikkagi viis tundi läbi üpris hästi. Eestis on mul üks
sarnane õppejõud, mitte P. Kuldmägi vaid...
Ungari keele loeng oli sellessuhtes kasulik, et see andis mulle igakord uuesti kinnitust, et Ungari keele selgeks saamine saab olema raske.
Veidi minu kursakaaslastest ka. Lisaks eelmainitud nimedel on
minu kursusel veel 7 türklast, 4 prantslast, 1 hispaanlane, 1 rumeenlane ja 2 sakslast.
Kõige jutukamad olid türklased, aga see võib tuleneda ka minu sarnasest
välimusest nendega.
Minu kool asub ästi-ästi kaugel. Kui sõita minu kooli suunal
sõitva trammiga lõpp-peatusesse ja minna sealt bussi peale ja ka sellega
lõpp-peatusesse vurada, siis jõuab poole maa peale. Näiteks selleks, et ma
kooli jõuaksin pean ma ka sõitma üle saare (okei jah, see saar on üpris väike
ja keset jõge aga ikkagi). Igatahes minu kool asub Budapesti lasnamäe linnaosa
tagumise piiri vahetusläheduses ehk lühidaltöeldes kaugel.
Sellised siis meie koolid on oma heade ja mitte nii heade
pooltega, kuid nüüdseks on ametlikult kindel, et jääme mõlemad teiseks
semestriks siia õppima. wippiiii!!!
Küsimused ja soovitused on alati oodatud!
Järgmisel nädalal juba koju, näeme varsti!
Tsau,
K&K
