Budapest ja meie esimene korter!

Heihopsti väikemehed ja -naised!

Budapesti jõudsime laupäeval, 29. augustil. Kohaliku aja järgi umbes kell 12:07 . Sekundeid täpselt ei tea, sorri.
Kui Varssavist mööda sõites jäi mulje, et tegu on ikka väga suure linnaga, kus metsikus koguses pilvelõhkujaid ja muid kõrgeid ja moodsaid arhitektuuriasjandusi, siis Budapesti jõudes tervitas meid hoopis teine pilt (kuigi tegu on Varssavist populatsiooni mõistes suurema linnaga, nimelt on Budapestis tervelt 4000 (!) inimest rohkem...jõhker)
Siiski ei tabanud meie silmad ühtegi pilvelõhkujat või muud mooduehitist. Tšekkasime ka Budapesti Wikipedia lehte ja tuleb välja, et linnal on isegi eraldi olemas kõrgete hoonete ehitamise keelud, et tagada Budapesti ajaloolist linnamaastikku.
Jep, tegu on hoopis teistsuguse pealinnaga kui võiks ette kujutada. Palju vanu aga korras maju.
Samuti on Budapesti Buda pool ehitatud justkui mäe jalamile. See tähendab seda, et kui meie linna sõitsime nägime me üpris suurt osa linnast ja see tundus juba siis nagu üks vahva madal linnake, kus elab kõigest 1,7 mlj inimest.
Esmapilgul on Budapest üks tõeliselt ilus pealinn!
Varsti tuleb ka väike video meie siia jõudmisest ;)

Jõudes linna, seadsime esimeseks sihtkohaks Ilka utca 35, ehk meie soon-to-be korteri aadressi. Linna äärest meie korterini ei olnud teab mis pikk maa aga nagu me tänaseks mõistnud oleme, ei ole ta ka kesklinnast väga kaugel. Täitsa muhe asukoht.
Auto pargitud, avastasime, et meil on umbes 1,5 tundi aega tutvuda
kohaliku rahvusköögiga. Mõeldud tehtud. Seadsime sammud ennist silmatud nurga pealsesse Burger Kingi, et leevendada oma koriseva kõhu korisemist (see oli nali, me ausõna ei arva, et Burger King-is pakutakse Ungari rahvustoite). Kui Budapesti ilm on kõrvetav, siis siseruumid on siin küll kõik väga õigesti välja arvutatud temperatuuril. Nii oli ka välja valitud toidukohas ning tekkis tahtimine seal korraks ka silm looja lasta. Aga ei! Kell lähenes kahele ja pidime suuna seadma uuesti korteri ette, et oodata seal korteriomanikku ja maaklerit.

Long story short - maakler ja korteriomanik on õde ja vend ja nad on hästi toredad. Samuti oskavad nad mõlemad väga hästi inglise keelt. Võttes arvesse oma senist kogemust inglise keelega riikides allpool Lätit, võib isegi arvata, et nad töötavad mõnes ülikoolis inglise keele proffessoritena. Igatahes on nad noored ja toredad ja kui nad ei oleks meie korteriomanikud siis võiks nendega isegi mõne õlle teha. Kahjuks peame me nende silmis jääma siiski karsklasteks. Seetõttu kinkisime me neile ka päeva lõpus Vana Tallinna...hea mõte, ei? Thug life.

Nii-nii.. Korter ise!

Kuna tulime katuseboksiga, siis pidime kolima prügikottidega. Pildilt näha meie rotipesa :)
Pidime "ainult" kuus tiiru tegema. Kui palju võib kahel noorel inimesel asju olla? :)














Korterist olid mõned asjad puudu, mida oli vaja, seega pidime käima loomulikult IKEAs. Korteriomanik on sellest kohast väga vaimustuses, tõi meile isegi kataloogi ja soovitas mitmel korral. IKEA oli üks imelik koht :) Väga palju inimesi, noored niisama showroomis chillimas jne.

Meeletud massid

  Igatahes peale pikka passimist saime oma asjad kätte ning põgenemise sealt ruttu. Hinnad olid tõesti päris normaalsed. Kodus viskasime asjad seina peale ja sättisime kõik oma käe järgi.

Ungaris väga-väga populaarne "Taevatrepp"

Öökapp

Meie korter asub paberite järgi teisel korrusel, kuid Ungaris on nn põrandakorruse süsteem. Seega elame meie jaoks kolmandal. Pilte natukene ümbrusest ja majast endast. Kõik pildid näitavad tüüpilist Unagri majaplaani. Meie oma pole kõige ilusam, kuid ettekujutuse saab.

Koguaeg täiesti täis pargitud kitsas tänav- ka midagi Unagrilikku

See on meie esimene ühine kodu. Karl oli aastakese sõjaväes, siis elas Kelli teiste tüdrukutega Tallinnas ühikas. Oleme elanud ka ühikas kahekesi, kuid see ei ole kaugeltki see sama, kui omada enda väikest pesa.

Ciao for now. Me sõidame nädalavahetuseks Ungari suurima järve äärde. Kohtumiseni tund aega vähem kui kolme päeva pärast.

Happy´d Puppy´d
Karl & Kelli