sLOVEnia
Heloooo!
Mõni aeg tagasi küsis Kelli kursavend, kas me plaanime ka Sloveenia kõrgeima mäe otsa ronida. Me vastasime, et tahaksime küll, aga kevadel on seal liiga palju lund, et tippu ronida. Teda see fakt ei kõigutanud ja ta oli väga kindel oma soovis seal ronida. Meile meeldib mägedes ning Sloveeniasse oli plaan minna niikuinii, seega otsustasime kolmekesi minna. Saage tuttavaks Gaeliga, ta on prantslane :) Prantsuse aktsent on päris huvitav, kohati naljakas. Kui inglise keeles "u" hääldub teatud sõnades "a" (päike- sun), siis tema ütleb "a" asemel "ö". Jaja, nii saadaksegi aktsendiekspertideks nagu meie oleme. Peab aru saama, mis häälikuid mille vastu vahetatakse.
Ei saanud arbuusi lihtsalt külmkappi hallitama jätta. Gael aitas enamusest lahti saada :)
Sloveenias ei ole sõitmiseks väga muud võimalust, kui mööda kiirteid. Kiirteemaks on päris krõbe- 15 eurot. Natuke aega seal sõites saime aru miks. Ütleme nii, et maa on natukene künklik ja muid teid pidi jääkski sõitma. Sel reisil oleme sõitnud läbi kümnetest ja kümnetest tunnelitest. Kõige pikem oli 3180m. Kindlasti Skandinaaviamaadega ei anna võrrelda, aga meie jaoks ikkagi suur asi. :) Pärast kuuetunnist sõitu jõudsime esimese sihtkohani; järve Bled´ini. Tasuta parkimisest võis unistada. Käisime ringi ja uurisime, kust saaks kõrgeima mäe "Triglavi" kaarti ja natukene siseinfot hetke olukorrast mäel.
Selle rannakese (murulapp + sild) kasutamine maksab hooajal 7 eurot per kärss.
Leides kaardi ja saades teada, et mäe otsas on 2 meetri sügavune lumi ja tippu ronimine võtab aega 6-8 tundi(tagasi sama kaua), sõltuvalt rajast, siis sai ka Gael lõpuks aru, et tippu me sel korral ei lähe. Kohalik turismipunkti töötaja soovitas meile ühte rada, mis jäi täpselt selle ööbimiskoha kõrvale, mille Kelli oli välja valinud. Mõnus laagriala järve Bohinj kaldal.
Seal oli wifi, restoran ja telekas, kust käis meistriteliiga finaal.
Hommikul kell 6.30 ajasime tagumikud üles ja hakkasime sättima
Kell kaheksa alustasime oma teekonnaga
Algus oli väga järsk, läksime umbes 1.5-2 tundi mööda mäekülge sinka-vonka üles
Taamal paistab Bohinj järv
Raja nimi oli Seitsme järve org
Kui rada läheb läbi jääkülma järve, siis mis muud üle jääb. Esimesed sammud olid jahutavad, kõik järgmised kõrvetavad.
Tegelikult oleks olnud aeg ots ringi pöörata, sest pärastlõunal lubas vihma, kuid Gael tahtis vähemalt mingissegi tippu jõuda. Kelli jäi maha, tegi mõnusa uinaku ja poisid käisid kähku lähimas tipus ära. Kirjas oli, et ülesmink võtab tund aega. Kelli arvestas, et ehk mingi 1.40 läheb ja sättis vastavalt äratuskella. Üles ärgates nägi, et poisid otsisid teda teiselpool järve. Neil läks ainult 1.20. ups!
See, et vihma saame oli kindel, iseasi kui palju ja kui kaua. Noo, tagasi jõudsime tulla äkki pool tundi, kui sadu algas ja sadu ei olnud väike. Tuli lahinal. Pildile seda on kahjuks raske saada. Kogemus oli võimas, Meil olid softshellid, mis kaitsevad sabina eest, seega olime täiesti läbiligunenud ja rasked. Gael oli tark ja ostis enne minkut endale vihmakeebi ning peale jalanõude oli ta täiesti kuiv. Õnneks võtsime talt õppust ja ostisme endile ka ning nad tasusid ennast korralikult ära. Aga sellest juba kunagi hiljem Horvaatia seiklustes.
Matka alguses kuulsime kuskil koske, aga ei näinud seda. Tagasitulles otsustasime läbi käia, kahjuks seda ei ole jälle näha kui võimas see oli, aga see oli võimas!!!(Näeb nagu väike juga välja, pfft!)Detsibelle oli rohkem kui rokk-kontserdil.
Kääbik vett püüdmas
Karl arvas, et vihmaga on jääkülm vesi soojem, seega pidi järgi proovima. Nii ka oli, sest tal oli juba vihmakäes jahe ja seega vesi tundus soojem. Makes sense :)
LJUBLJANA
Sloveenia on pindalalt poole väiksem kui Eesti, seega vahemaad ei ole pikad. Mäeotsast allasaades viskasime kuivad riided selga ja hakkasime Ljubljana poole liikuma, kus meil oli hostel bronnitud. Otsustasime märjad asjad sisse viia, et äkki kuivavad rohkem ära ja läksime süüa otsime. Üllatus-üllatus, oli pühapäev ja kõik oli kinni. Natukene frustreeriv olukord, millega peaksime juba tegelikult harjunud olema, sest jõuame oma seiklustelt tavaliselt tagasi pühapäeviti ja Budapestis on ka kõik kinni. Parandus; Oli. Seadus võeti tagasi ja nüüdsest on kõik jälle pühapäeviti lahti. KUIGI, kui kavatsete tulla Budapesti, kindlasti vaadake riiklikud pühad üle, sest siin on neid mustmiljon.
Igatahes, leidsime siis mingi grillrestorani ja tellisime mingid asjad. See oli üks elu halvimaid ostusid. Saia vahele oli pandud kahtlase väärtusega liha ja vorst, kogu selle mandi all oli valge sibul. Kogu see krempel maitses tõesti halvasti ja nägi välja veel hullem. Prantslast ei tundunud see häirivat, sest Prantsusmaal ei saa viie euro eest mitte midagi, meie aga oleksime hea meelega...väga hea meelega võtnud Räägupesast(kiirtoidukoht Tallinnas) lägaburksi, sealmail kutsutakse seda kõige tavalisemat burgerit salati ja burgerikastmega lägaburksiks. See oleks olnud parim, ainult paar eurot ka.
Riided kahjuks ära ei kuivanud, lükkasime märjad asjad järgmisel päeval uuesti autosse lootuses, et päike kuivatab neid(hea nali, eks) ja läksime Ljubljanat avastama.
Meile meeldis Ljubljanas; ilus, väike ja vaikne
Karl oli humorist ja üritas prantsuse keelt lugeda ja õppida Gaeli abiga
Nagu vennad
Liiga graatsilised, et tõsi olla
Hakkasime tagasi autopoole liikuma, kui meid tõmmati rajalt maha ja küsiti, kas me tahaksime õppida, kuidas joogikõrrest pilli teha. No ikke!
Karl on kindlalt saksofon :D
Gael aitab mesilasel õhku tõusta, aga mesilane kipub ainult veerema
Ja nii me jõudsime tagasi oma autoni, mis oli täis väga märgasid riideid. Selleks ööks meil kindlat ööbimiskohta ei olnud, seega otsustasime suuna Zagrebi peale võtta ja mingihetk kiirteelt maha keerata, Sloveenias, ja Horvaatias samamoodi ei ole telkimine suvakohas lubatud, kas maksad või ole valmis trahvi maksma. Igatahes, leidsime meie siis ühe laagriplatsi, mis maksis 9 eurot nägu. Me ei olnud seda valmis maksma, aga õnneks oli vastuvõtutädike juba koju läinud ja meie otsustasime varahommikul plehku panna. Kurb oli, ei tahtnud pätte mängida, aga meile ei mahtunud pähe sellise summa väljakäimine selle eest, et panime telgi sinna alasse. Me isegi ei kasutanud vetsu, rääkimata teistest teenustest.
Üks mis kindel Triglavi me vallutame, võibolla mitte sel sügisel, aga ühel sügisel me sinna naaseme.
Püsi lainel! Kuigi Horvaatias pole lained, kahjuks...
K&KABOUT THE AUTHOR
Hello We are OddThemes, Our name came from the fact that we are UNIQUE. We specialize in designing premium looking fully customizable highly responsive blogger templates. We at OddThemes do carry a philosophy that: Nothing Is Impossible
0 kommentaari:
Postita kommentaar