Maakad maailma moepealinnas
Szia, észt!
Avastasime, et
häid viimaseminuti pakkumisi on ikka raske leida ja mõistlikum on ette
planeerida. Seega vaatasimegi juba septembris kuhu võiks minna. Koos
Maastrichti piletitega ostsime ka lennupiletid Milanosse, 25 eurot edasi-tagasi
ühele. Kuupäevad sobisid nagu valatult, sest Kelli sünnipäev jäi sinna sisse.
Meie lend
Budapestist läks 6.00, mis tähendas, et pidime enne kolme natukene ärkama.
Taaskord tuli kasuks auto omamine. Nimelt, ei liigu ühistransport nii vara,
seega sõitsime autoga poolele teele, P+R – Park and Ride parklasse. Sealt saime 4.05
bussile, mis viis lennujaama. Meie üllatuseks oli lennujaam sigismist-sagimist
täis.
Lend ja bussisõit läksid väga kiiresti :)
Üritasime
taaskord Couchsurfida, kuid see kahjuks osutuks võimatuks (Kuigi EXPO oli just
läbi saanud) Seega leidsime esimese kahe öö majutuse selliselt saidilt nagu
airbnb.com, kus inimesed üürivad välja kas oma kortereid või tubasid korteritest. Leidsime toa itaallase nimega Silvestro juures. Ta elas kesklinnast
väljas, kuid ühistranspordiga oli väga lihtne sinna jõuda. Väga ilus rajoon.
Hind mõistlik. Ta jagas meiega kohti, kus kindlasti tuleks käia ning tegi
sealolemise väga mugavaks. Ei tundnud meeletut vajadust koguaeg suhelda, meile
sobis J
Jõudsime
Silvestro juurde 12, puhkasime natukene ja võtsime sihikule Leonardo Da Vinci
muuseumi, kus olime lõpuks pea 3 tundi. Seal oli lisaks Leonardole, palju teisi
näitusi ja ruume, mida avastada. Me sellekohapealt natukene imelikud jah, et
suudame sellisest asjast nii äksi täis minna. J
Me ise alguses ei mõelnudki selle, kuidas see allveelaev siia sai, kuid Silvestro rääkis, kuidas projekti läbiviijatel läks ainuüksi 3 aastat mõtlemisele, kuidas seda teha. Kui lõpuks jõudis kätte aeg transportimiseks, siis suleti Milano tänavad kolmeks päevaks ja lõigati trammi/trolli liinid läbi. Teepeal tuli veel uusi takistusi, kuid kuidagi nad kohale jõudsid. Päris lahe!
Pärast muuseumi
leidsime esimese bistroo mis ette juhtus ja võtsime loomulikult pastat ja pizzat! Pärast
jalutasime õhtuses Milanos ja avastasime kesklinna. Jaaaa, Milano on shoppajate
paradiis, pole brändi, mida seal ei ole. Miski, mis jättis meid külmaks. Kunagi
kui rikkad oleme, siis võib-olla vaatame teise pilguga. Haha, you wish, right!
Duomo katedraal
on number 1 turistiobjekte Milanos, sealt käivad läbi meeletud rahvamassid.
Mõlemal pool hoonet olid piletimüügiputkad, kus oli umbes 100 inimest
järjekorras. Me kõndisime natukene edasi ja leidsime, et kohe katerdraali taga
müüakse ka pileteid ja saime enda omad 2 minutiga kätte. Katedraal oli võimas, ilus, detailid olid uskumatud, katuselt oli ilus
vaade linnale.
Õhtustasime
kanali ääres. Itaalias on selline vahva asi nagu Aperatiivo, see on
~18.00-21-00. Ostad joogi 10 euro eest ja võid süüa palju tahad. Taldrikud olid
pisikesed ja plastikust, sellepärast ei näe asi ka parim välja, kuid kõik oli
lihtsad ja maitsvad itaalia toidud. Oleneb muidugi ka restoranist, milliseid söögiriistu pakutakse. Hea, et lõhki ei läinud.
Milano on selline
linna, kus tasub olla 2-3 päeva ja siis edasi liikuda. Meie valisime oma
kolmanda päeva sihtkohaks Stresa, linnake 90 km Milanost põhjapoole. Mõnus viis veeta Kelli sünnipäeva.
Uus
lemmik hommikus - värskelt pressitud apelsinimahl
Viisime üleliigsed asjad hommikul hostelisse, teepeal tühjendas üks vanahärra granaatõunapuud ja jagas lahkesti meiega ka, sest me külmamaa inämesed olime liiga erutunud sellise puu nägemisest keset linna. :)
Kõndisime
rannaääres, kui üks härrasmees küsis meilt, kas lähete paadiga sõitma? Meil oli
mökmök, oleksime tahtnud kondliga mäkke sõita, kuid tuli välja, et see on juba
kinni. Igatahes parseldas ta meile paadireisi Stresa saarte ümber maha. See oli
pigem krõbe 20 eurot nägu, kuid täielikult seda väärt.(hooajal oleks selleks
hinnaks olnud 36 :D)
Kelli:"Eelistan
seda siin miljon korda pidutsemise üle!"
Ah,
me niisama kükitamas!
Hostelis
kolm tundi und ja taas hommikusele lennule!
Ühesõnaga
kogu reis oli väga väärt varahommikusi ärkamisi ja seda suhteliselt suurt
kogust kõndimist (ca 50km/3päeva). Milaanos on näha ja teha piisavalt kui
viitsid uurida ja ringi kõndida, kuid lõpuks on ta siiski linn neile, kellel
tahtmist ja raha igapäev firmamärke shopata. Meie olime Milaanos kaks päeva ja
teise päeva lõpuks tundus meile, et kolm päeva ongi justkui maksimum, mis seal
veeta tahaks. Linn on ilus aga ka suhteliselt kallis. Nädalavahetus Milaanos
pani meid rohkem hindama seda, kui odav on elada Budapestis võrreldes teiste
Euroopa linnadega.
Viszlàt,
Kelli&Karl
ABOUT THE AUTHOR
Hello We are OddThemes, Our name came from the fact that we are UNIQUE. We specialize in designing premium looking fully customizable highly responsive blogger templates. We at OddThemes do carry a philosophy that: Nothing Is Impossible
0 kommentaari:
Postita kommentaar