Ungari kõrgeim tipp - Kékestető
Tsau!
Meie matkaseikluste esimene osa. Pärast Tenerifel oleva vulkaani
otsa ronimist, tundsime, et tahaks veel ronida ja looduses seigelda. Olemegi
endale tasapisi varustust soetanud - see on väga raske töö, päevade viisi
uurimistöö tegemist, võrdlemist ja proovimist. Kerge see ei olnud, kuid
põhivarustuse saime kokku. Olime vahepeal paar nädalat Eestis ning kui tagasi
tulime, läksime kohe varustust proovima. Mõtlesime, et läheks kaeks Ungari
kõrgeima tipu üle. Sinna saab autoga ka, kuid me ei petnud ja läksime
ringiga.
Kellil oli neljapäeval kool, seega saime
linnast liikuma umbes kolme ajal. Paar tundi sõitu ning õhtuse päiksega
hakkasimegi esimesse ööbimiskohta liikuma.
Kõndisime kuskil 4-5 kilomeetrit ja
lükkasime telgi(Karl sai selle telgi enda mäletamistmööda 10ndaks sünnipäevaks)
üles oja äärde. Ahjaa, nägime ka kitsekarja. Valged tuttsabad kappasid
ringi. .
Öösel oli meil keegi sõber valvamas. Me ei
tea täpselt, kes, ei hakanud igaks juhuks piiluma, äkki tahab süüa ja hüppab
telki, kes seda teab. Öösel oli paar miinuskraadi ka, aga meil on väga mõnusad
soojad magamiskotid ning isetäituvad madratsid, mis taksitavad maakülmal meieni
jõudmast.
Karl leidis pepukivi, hihi! :)
Üleval pildil ei
saa aru, kui järsk meie teekond oli. Aga jah, selline ta siis oli, korralik
tuharalihase treening - suveks vormi, nature
style
Hall, aga soe päev
Tipus on teletorn, kuhu saab ronida, et ümbruskonnale pilk peale visata.
Tegime seal samas olevas restoranis kohvi- ja planeerimispausi.
Meil polnud tagasiteed mõeldud. Otsisime vähe suuremat ringi, et kolmandaks päevaks jääks ka
teekonda.
Ostisme endile Osprey Aura/Atmos AG matkakotid, Kellil on 50
liitrine, Karlil 65ne. Proovisime erinevaid seljakotte, kuid kui olime ühe
korra neid proovinud, siis lihtsalt ei olnud ükski teine piisavalt hea. Selga
pannes kott nagu kallistaks sind. Mõnusate pehmenduste ja seljal hingata laskva
süsteemiga. 15 kilogrammise koti raskus jaotub nii hästi, et võid lausa
unustada, et kott üldsegi seljas on. Ühesõnaga seljakottidega oleme vägaväga
rahul.
Teise öö veetsime ühel puhkealal. Hommikul
vara hakkasid mingid hääled kostuma, aga magasime edasi. Lõpuks, kui välja
saime telgist, saime aru, et mingi orienteerumine toimub. Osalesid pered,
sõbrad, paarid, kõik olid looduses liikumas. Väga palju vahvaid kutsasid nägime
ka. Paljud ungarlased tegid pildil oleva allikaveevõtukohaga lausa pilti,
rääkimata veevahetusest pudelites.
Me olime üllatunund. kui hästi on Ungari matkarajad märgitud. Meil
oli muidugi ka kaart, et saaks planeerida ja kontrollida, kus kaugel oleme,
kuid ilma selleta saaks ka ilusti matkatud, kui enne kodus rada pähe õppida.
Ainult kiidusõnad loodusinimestele! :)
Karlil oli sõjaväest alles jäänud hommikusöögi kuivtoidupakke,
mida siis proovisime. Meile ei meeldinud ei puder ega müsli, jube võlts maitse
ja imelikud õunatükid olid pudrus(Kelli mingi imelik, kes ei söö tükke jogurtis
ega rosinaid kringlis jne). Järgmisele matkale ostsime poest mingid 3 minuti
pudrud. Ei saa öelda, et need võltsilt ei maitsenud, aga kõvasti paremad
ikkagi. Odavamad, pakendid on väiksemad ja kogused meile sobilikumad.
Ojas pidi ikka ära käima. Esimene samm
vette oli üllatus, et nii soe. aga mõned sekundid kauem jalga vees hoides,
tundsid, kuidas jalg hakkas krampi tõmbama.
Väljas oli ilus soe, linnud laulsid, taimed õitsesid, Kelli
aevastas ja tatistas - kõik näitajad kevade saabumisest olid olemas.
Tegime bumergangi :) Me valime teekonda
paljuski veekogude järgi, sest ojad ja jõed on alati ilusad, neist saab juua ja
neis saab end jahutada.
Matkalt tagasi
jõudes tuli teha ikka üks Langoš, rohke küüslaugu ja juustuga.. mmm
Teel koju ostisme
ka maasikaid, mis olid niijanaa.
Me lõpetasime laupäeva pärastlõunal ning
meie üllatuseks oli taaskord väga paljud väljas- penskarid, pered, sõbrad,
grupid, kõik jalutama või matkakottidega vähemalt üheks ööks metsa minemas. Me
olime taaskord meeldivalt üllatunud ja leidsime, et see on väga lahe. Seega,
võtke arvesse, et kui tagasi tuleme, veame kõik metsa.
Selline oli siis meie esimene matkake sel
aastal. Juba järgmise kolmapäeva varahommikul kihutasime üle piiri Rumeeniasse,
sellest kribame ka õige pea.
Päikest!
K&K
K&K
ABOUT THE AUTHOR
Hello We are OddThemes, Our name came from the fact that we are UNIQUE. We specialize in designing premium looking fully customizable highly responsive blogger templates. We at OddThemes do carry a philosophy that: Nothing Is Impossible
0 kommentaari:
Postita kommentaar