Tsau!
Oli 8. novembri pärastlõuna, kui Kelli leidis Erasmuse e-maililt pool-organiseeritud reisi pakkumise Prahasse. Tundus hea, Ööbimine linnast
15min kaugusel kolme tärni hotellis. Mõeldud-makstud.
Minek oli 19.novemrbil kell 23.00 ehk sõitsime bussiga ööune ajal,
mis oli päris hea lahendus. Arvasime, et läheme suurema seltskonnaga, kuid meid
oli kokku ainult 20 ja läksime väikse bussiga, võtsime kohe esimesed kohad,
seal mõnusalt jalaruumi. Kuid ei tule head ilma halvata- peatusi oli
arusaamatult palju ja uksest tuli päris palju külma.
Jõudsime Prahasse hommikul kell kaheksa. Buss viskas meid maha ja läks ise juba hotelli. Check-in oli alles 14. Organiseerijad (21 ja 19-aastased tüdrukud) tahtsid meile vaatamisväärsusi näidata, kuid eksisid pidevalt ära, seega läksime omapäi. Vahetasime raha, tegime mõnusa hommikusöögi ja läksime linnapeale loperdama.
Väga palju ei jõudnudki näha, kui kell sai juba 13 ja pidime teistega kokku saama, et hotelli minna. Kokkusaamise kellaajaks oli 13, 5-tüdrukuline seltskond eksis ära vms ja pidime neid 40 minutit ootama. Esimene hetk, kus avastasime, et kahekesi ei ole kunagi sellist jama.
Lõpuks kui minema saime pidime sõitma metrooga lõpp-peatusesse ja sealt üllatuseks veel bussiga. Me oleme linnast väljas varem ööbinud, kuid siis on seal väga hea liiklus olnud, aga mitte sel korral. Lõpuks kui jõudsime hotelli, läksime linna alles kella 22ks, sest see oli nii kaugel, et ei jaksandu edasi-tagasi lasta.
Kas hotell oli seda vahemaad väärt? Nii ja naa. Hotellil polnud viga, kuid leiame, et oleks esimesel päeval rohkem näha ja teha, sest ilm oli võrdlemisi soe.
Teine päev oli ilus päikseline, kuid külm. Mõistmatult külm. Kohustuslik oli loomulikult katedraal, kust sai ilusat vaadet nautida ja häid pilte teha. Leidsime, et Praha on Budapesti ja Maastrichti segu. Ilus ja vaikne.
"Näen ka üle ääre!" #jupatsiterõõmud
"Kuum kartul"
Taamal kuulus Charles´i jalakäijate sild
Saime teada, et Kelli üks tuttavatest on elanud Prahas 7,5 aastat ning küsisme nõu, mida teha, kus käia, kui oleme nii lühikest aega siin. Teiste soovituste kõrval kõlas väga mitmeid kordi toidukoht Radost FX - Taimetoidu restoran :) Seega käisime loomulikult seal ära. Karl oli pigem skeptiline(Kuigi enda lemmik toit on seenekaste- meeste loogika. :) :P) Sinna jõudes tegime enne ühe viinakoksi, et sooja saada. Menüü oli lai ja raske oli valida, ühe korraga ei saa head pilti ikka restoranist, kuid meie valitud toidud olid maitsvad ja kogemus oli mõnna.
Samal ajal kui teised läksid pubirallitama, läksime meie neoon minigolfi mängima ja tegime mõned dringid hoopiski seal. Alguses oli kaks inimest lisaks meile, aga nemad läksid ruttu ära ja oligi koht meie päralt. Väga mõnus õhtupoolik ja kompenseeris külma päeva :)
Kolmas päev pidi välja nägema järgnev - 12 check-out, kell 15-19 Bratislavas, kojuminek.
Reaalsus - Probleemid hotellis, minek kell 13, peatus tanklas, kaubanduskeskuses peatus, sest keegi avastas, et temal on Tšehhi kroone alles ja eelmises tanklas ei saanud seda teha, üks tüdruk eksis väiksemasse kaubanduskeskusesse kui Lõunakas ära jaaaaa kelll oli 18.00 kui jõudsime Bratislava Lossi juurde, kus me selle tunnikese ka veetsime.
Selline oli siis meie oodatust lühem seiklus Prahas ja natukene ka Bratislavas. See reis oli hea kogemus, mõistsime, et meile meeldib pigem kahekesi käia ja teha, ise planeerida. Arvutasime, et rahaliselt oluliselt ei võitnud.
Praha oli ilus, aga väga külm, Kelli the külmavares pidi pidevalt suveniiripoodides end soojendama.
Tundisme, et saime näha ja teha piisavalt. Kevadel on Praha kindlasti veelgi ilusam ja sõbralikum ilm laseb linna veelgi rohkem nautida.
Praegu aga rahakoti soovil lähme Stamina režiimile, sest ostsime lennupiletid teatud sihtkohta, kuhu jaanuaris minek. Järgmises postituses kirjutame lõpuks mida me tegelikult Budapesti tegema tulime ning 18.12 tuleme/läheme juba koju paariks nädalaks.
Järgmiste jäädvustamisteni,
Kelli&Karl