Pärast Rumeenia trippi passisime päris pikalt Budapestis ja tegelesime kooli asjadega ja nende lõpetamisega. Mõned esseed ja värgid-särgid, et Erasmuse perioodist ikka õpiks ka midagi :). Siis aga jõudis aeg mai kolmanda nädalani. Meil oli planeeritud Erasmuse perega nädalalõpp Ungari "mere" ehk Ungari suurima järve Balatoni ääres. Enne seda mõtlesime, et teeme veel ühe lühikese matka ja seejärel ühineme ülejäänud seltskonnaga kolmeks päevaks renditud majas. Seega võtsime jalad selga (loe istusime autosse) ja sõitsime kolmapäeval Balatoni äärde. Varem ei võimaldanud, sest Kelli pidi koolis hinde peale tantsima. 

Meil oli plaanis matkata Balatonist põhja pool aga Erasmuse maja oli lõunas, seega jätsime auto lõunapoolele ja hüppasime varustusega praami peale, mis siis koos meiega rõõmsalt üle veekogu uhas. Autoga ei olnud mõtet edasi-tagasi kimada, sest kui praamiga maksis järve ületamine (ca 5km) 1 euro per kärss, siis autoga oleks see summa kindlasti suurem olnud, sest meie Mazda pistikust jõudu ei saa.

Kelli D-vitamiini ammutamas, amps amps

Pärast Saaremaad meenutavat praamisõitu hakkasime tatsama.  Esimeste sammude järel metsas jooksis üle meie raja väike metsseapõrsas, misjärel me kohe vastassuunas mõned kiiremad sammud tegime, sest metsseaemmed võivad päris kurjaks saada kui keegi nende põrsastele midagi teha tahab. Meil oli mingi enam-vähem marsruut välja mõeldud aga kuna kell oli juba palju ja ka siin Ungaris on ööd mustad, siis palju me kõndida ei jõudnud.Parkisime oma telgi tee peale jääva puhkeala kõrvale kust saime läbi alloleva augu järve peale piiluda.

Kelli tatsas reipal sammul(vaatas ainult oma nina ette) Karli ees kui äkki kostus kiljatus ja tagurpidi käik läks sisse. Tee peale oli päikest tulnud nautima maduuss. Me ei teadnud kellega tegu, seega pidasime natukene plaani ja trampisime, et ta eest ära läheks. Pärast seda meie tempo aeglustus ikka korralikult. :) Umbes 15 minutit hiljem jooksime järgmisega kokku.

Viinamarjapõllud

Sel päeval me ka väga ei kõndinud, sest väga palav oli ja noh, lihtsalt ei olnud seda tunnet. See ongi matkamise võlu, maga kaua tahad, kõnni kaua tahad, lebota kaua tahad.

Reede, 3. päev

Natukene tipa-tapamist jälle ja..

...praamiga tagasi teisele poole. Teised jõudsid alles õhtul, me läksime renditud suvemajja, kasisime endid puhtaks ja tegime kerge siesta.

Ja nii ta mööduski, meie viimane pikaajalisem koosviibimine. Ilm oli hea, inimesed lahedad, rohkem ei olnudki vaja. Kool on ka nüüdseks läbi. Ootame nüüd ainult hindeid. Koju veel ei kipu, seega paari päeva pärast lähme veel Euroopat avastama ja pärast seda hakkame otsi vaikselt kokku tõmbama.

Hei!

Oleme käinud selle aja jooksul nii mõneski väikelinnas, kuid pole näinud mõtet või pole olnud viitsimist igaühe kohta eraldi postitust teha. Selles postituses on neli väikelinna, kus oleme käinud. Eks neid ole veel nähtud, aga me ei tee koguaeg pilte nagu Kelli vennale on mulje jäänud. :)

Eger

Esimene linnake oli Eger, kus käsime juba oktoobris. Sügis oli vaikselt tulemas, kuid tol päeval oli väljas 25 kraadi ning seega otsustasime sellest viimast võtta. See oli enne Hollandit, kus oma kaamera ära kaotasime. Me ei jõudnud neid pilte isegi arvutisse tõmmata, seega siin on pildid, mis Kelli oli kaamerast otse oma telefoni tõmmanud.

Visegràd

Jõudsimegi kolmanda ajalooliselt olulise linnani, mille põhiliseks tõmbenumbriks on ta loss, mis mäeotsas paistab. Seal käisime eelmisel laupäeval rahvusvahelise pundiga, Sõitsime sinna rongi, praami ja bussiga, ainult lennuk jäi kasutamata.

Pärasr lossikülastust läksime kõik koos nn bobikelgurajale. Alguses tiris masinavärk meid üles ning alla tulime vabakäiguga. Üks sõit oli kambaga minnes umbes euro. Päris vahva oli, ei kujuta ainult ette kui kohutavad järjekorrad seal suvel olla võivad.