Jalutuskäik Maastrichtis!

Heihei, kõik see pere!

Peame alustama oma postitust kurva tooniga, nimelt kaotasime "weekend get away´l" oma väikse kuid tubli Sony kaamera. Avastasime viimasel hommikul, käisime kõik eelmise päeva kohad läbi, küsisime kohvikutest, käisime politseis ja kirjutasime Facebooki Maastrichti kadunud asjade gruppi ka, kuid ei miskit. Olime väga pettunud endis, et nii läks. Elasime kõik kaotuse etapid selle nädalaga läbi ja eile siis soetasime uue kaamera. Mõtlesime, et ostaks kasutatud kaamera, seega tuhlasime läbi igasuguseid lehekülgi nii alustades facebook´iga ja lõpetades osta.ee sarnaste lehekülgedega. Leidsimegi hea kandidaadi. Sel korral siis soetasime endile peegelkaamera. Uue/"vana" kaamera parseldas meile maha tüdruk, kes  oli saanud sellle sünnipäevaks, kuid oli kasutanud teda vaid paar korda. Kauplesime veel hinda alla ja saime väga korraliku kaamera 80 000 forinitiga. Haha, nii tore on rikkana kõlada:) Kuna Kellil tulevad õde ja vend teisipäeval külla ja õige turistitamine hakkab alles pihta, siis sellest ka kiire asenduse otsimine. Meie arvates telefon ei ole ikka see, tahame mälestuseks ilusaid ja kvaliteetseid pilte.

Kuna meie kaamera läks kogu meie pildivaraga, siis siin postituses on enamik piltidest Karli telefonist ning mõned, mis Kelli oli eelnevatel päevadel telefoni tõmmanud. 

Igatahes, leidsime lennupiletid, mis maksid umbes 38 eurot per kärss edasi-tagasi ja mõtlesime, et miks ka mitte. Kumbki polnud varem Hollandis käinud. Maastricht on küll väga väike linnake Belgia piiri ääres, kuid natuke sai kultuurist, elust ja olust aimu.

Käisime tuuril Maastrichti kuulsates koobastes. Nimelt need koopad on nn "man made" ehk lugu, kuidas ühel talumehel polnud talvel midagi teha ning seetõttu läks ta maa alt paekivi välja saagima, et seda hiljem ehitusmaterjaliks müüa. Tuur oli ainult giidiga, sest ilma treeninguta on seal väga lihtne ära eksida.(koobaste kogupikkus ületas 200 km) Giidiks oli meil üks ütlemata vahva vanem härra, kes tegi ekskursiooni põnevaks ja humoorikaks. Jäime rahule. Ta jättis meid (umbes 20 pealise seltskonna) kaheks minutiks ilma valguseta. Kõndis laternatega lihtsalt minema. :) Fun fact: Inimene peaks koobastes vastu ainult 2 päeva. Kui tahad teada miks, mine käi läbi.

Iga nurga peal oli selline kohvik-pood nagu Pinky, kus müüdi megamaitsvaid vahvleid, sõime neid natukene liiga palju :)

Me pole pikka aega kõndinud nii palju kui tollel nädalavahetusel. Käisime ringi ja avastasime ümbrust, neid imelikke tänavaid, mis oleks justkui inglise teleseriaalist välja tulnud, neid meeletuid, vahest mitmekorruselisi jalgrattaparklaid ja ilusat vanalinna. Esimest korda otsutasime proovida couchsurfi. Mama, papa - see tähendab, et me ööbisime võõra inimese kodus. :) Selleks võõraks inimeseks osutus meeldiv tütarlaps nimega Loukia, kes tegelikult on pärit Küproselt, kuid õpib Maastrichti Ülikoolis psühholoogiat. Kuna tal oli tulemas eksamiperiood, siis veetis ta enamus ajast raamatukogus. Ütleme nii, et meil ei olnud selle vastu midagi.